Hoiu-laenuühistutest emotsioonivabalt
Leian, et nüüd, mil erinevatel põhjustel hoiu-laenuühistute teemal üleskeerutatud kired on jahtunud, on õige kogu temaatikat rahulikult ja emotsioonideta, faktidele toetudes analüüsida.
Esmalt, mis on hoiu-laenuühistu, mis on tulundusühistu? Mis on pank ja mis eristab seda hoiu-laenuühistust?
Hoiu-laenuühistu on finantseerimisasutus, pank aga krediidiasutus. Hoiu-laenuühistu on tulundusühistuna äriühing (äriseadustiku § 2 lg 1), mille liikmed ehk osanikud on samasugused äriühingu omanikud nagu seda on aktsionärid või osaühingu osanikud. Aktsionärid ja osaühingu osanikud vastutavad oma äriühingusse sissemakstud kapitaliga äriühingu kohustuste eest. Täiesti arusaamatuks jääb, miks peaksid hoiu-laenuühistu kui tulundusühistu ja äriühingu osanikud olema võrreldes teiste äriühingute osanikega ja aktsionäridega riigi erilise kaitse ja hoole all, kui äriühingute osanikud ja aktsionärid seda reeglina ei ole. Veelgi enam – kapitalistlikus ja turumajanduslikus riigis ei pea ega tohigi see nii olla.
Võrdlus krediidiasutuste hoiustajatega kui klientide ja tarbijatega on asjatundmatu, sest ka panga puhul tuleb eristada selle omanikke ja hoiustajaid/kliente/tarbijaid. Omanikud vastutavad tavakorras äriseadustiku alusel, hoiustajad on aga panga omanike ja panga juhtkonna valede otsuste eest mingil määral kaitstud. Hoiu-laenuühistu kui tulundusühistu puhul need kaks kategooriat aga ühtivad ning mingit eraldi täiendavat riikliku kaitset ei vaja.
Veelgi enam – meedia vahendusel oleme viimastel nädalatel lugenud paljudest suurtest põllumajanduse või tootmise valdkonnas tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest, mis oma tegevuse lõpetavad või lõpetasid või koguni pankrotti läksid. Pole seotud teema, ütlete? Aga kujutate ette, et needsamad maksejõuetuks muutunud osaühingud ja aktsiaseltsid on võtnud ettemaksusid klientidelt, omavad kohustusi töötajate, allhankijate, võlausaldajate ees, see tähendab – nii eraisikute kui juriidiliste isikute ees. Täpselt nagu need kaks maksejõuetuks muutunud ja oma suurusega võrreldes ebaproportsionaalselt palju kära tekitanud hoiu-laenuühistutki. Julgen väita, et viimastel nädalatel pankrotistunud osaühingud ja aktsiaseltsid põhjustavad meie riigi eraisikutele ja ettevõtetele seejuures märksa suuremat rahalist kaotust.
Miks me ei loe ega kuule meediast, et osaühingud ja aktsiaseltsid ettevõtlusvormina on läbi kukkunud ja miks ei tehta emotsionaalseid üleskutseid osaühingud ja aktsiaseltsid riikliku järelevalve alla võtta? Tore eeskuju ajaloost on ju olemas – 1940. a määrati ENSV rahvakomissaride nõukogu poolt igasse eraettevõttesse ametisse usaldusmehed, kes kapitalistliku majanduse natsionaliseerimist ette valmistasid.
Aga mingit järelevalvet on ju hoiu-laenuühistutele ometi vaja, ütlete? Tõsi, on vaja. Aga nii meedia kui riigiametnikud on aastaid raiunud avalikkusele valet, justkui hoiu-laenuühistud ei alluks mingile reguleerimisele ja justkui poleks nende suhtes mingit riiklikku järelevalvet. Mõne majandusteadlase suust on kostnud isegi väiteid, et hoiu-laenuühistutel olevat teiste finantsasutustega võrreldes lausa konkurentsieelised, kuna hoiu-laenuühistutele kehtivat madalamad nõuded. Siin piisab vist ainult tuua välja, et pangad peavad reservides hoidma 0-1% sissevõetud hoiustest; hoiu-laenuühistud aga tulenevalt kehtivast seadusest 5-6%. Rääkimata sellest, et aastaid olid pankade hoiuste intressid tulumaksuvabad. HLÜde liikmed-hoiustajad maksid kogu selle aja tulumaksu aga täie rauaga. Riigiametnikud, majandusteadlased ja majandusajakirjanikud ei tohiks endale ebatäpseid ega tõele mittevastavaid väiteid lubada.
Nimelt juba aastaid kehtib Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) ja selle raames peavad kõik finantseerimisasutused (sh hoiu-laenuühistud) taotlema tegevusloa Rahapesu Andmebüroolt (RAB), mis teostab muuhulgas järelevalvet ka hoiu-laenuühistute tegevuse üle (!). Nii et ka riiklik tõsine järelevalve on hoiu-laenuühistute üle juba aastaid RABi näol olemas.
Vaatame lähemalt RahaPTS mõnda kehtivat sätet. Näiteks §72. Tegevusloa kontrolliese ja tegevusloa andmisest keeldumise alused lg 1 p 11 ütleb: „Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutel on korrektne ärialane maine (autori rõhutus).“
Sama paragrahvi lõige 2 aga täpsustab: „Isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui Rahapesu Andmebüroo on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Isiku ärialane maine ei ole korrektne muu hulgas, kui ta ei ole suuteline korraldama ettevõtja tegevust selliselt, et investorite ja klientide (autori rõhutus) huvid oleksid piisavalt kaitstud.“
Kas eelnimetatud seadusepunktid ei käi täpselt nagu rusikas silmaauku ERIALi või Eesti Arengu kõlavate nimede taha peitunud võõrapäraste nimedega pankrotimeistrite tegevuse kohta? Kas mitte neid paragrahve poleks olnud võimalik kasutada HLÜ väärika nime taha peituvate kahjurite tõkestamiseks? Seadus on igal juhul kehtiv. Võta ainult kätte ja kasuta!
Igatahes Eesti Hoiu-laenuühistute Liit on aastaid juhtinud nii avalikkuse, rahandusministeeriumi kui RABi tähelepanu nendele olulistele seadusesätetele. Kahjuks on meie hääl jäänud nõrgaks. Mõnel hetkel tabame end ka paranoiliselt mõttelt, et äkki on nii, et hoiu-laenuühsitute ülereguleerimise üleskutsete ja aegajalt sahtlipõhjast väljatõmmatavate ja kabinetivaikuses kirjutatavate eelnõudega tahetakse ära teha hoopis tublidele hoiu-laenuühistutele ja nende tuhandetele eestimaalastest liikmetele-omanikele? Mine tea – ehk on kellelegi kasulik, et eestlased ei koonduks ja ühistegevust ei teeks?
Ehk võtaks edaspidi hoiu-laenuühistute teemat siiski emotsioonivabalt ja asjatundlikumalt? Alustada võiksime sellest, et seadusemuudatuste või uute regulatsioonide kehtestamise asemel võtame ühiselt kätte ja hakkame rakendama juba kehtivaid seadusi ja regulatsioone. Bürokraatiat on meie ühiskonnas niigi liiga palju – pigem püüame nüüd selle inimeste huvides tööle panna. Ja kui siis on näha, et sellest jääb väheks, küll saame kõiki osapooli ausalt kaasates ka uusi seadusi kirjutada.
Igatahes, Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, mis esindab seitset kõige pikemaajalisema tegevuskogemusega hoiu-laenuühistut, on alati valmis ulatama ühiskonnale ja riigiasutustele oma abikäe. Paneme kehtivad seadused maksma ja kaitseme ühiselt meie inimesi!
Andro Roos
Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees
